Eesti ajalugu 1920-1940
Valitsusse kuulusid ministrid
ja riigivanem. Viimane täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid
riigi esindamine mitmesugustel ametlikel puhkudel. Kohalikel omavalitsustel (maa-, linna-, alevi- ja
vallavolikogudel ja valitsustel) oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega
kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid olid kodanike täielik võrdsus seaduste ees,
vaatamata rahusule, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Kaitseseisukord, mis oli algselt
mõeldud ajutisena, püsis kuni 1934. aastani, mil see muudeti üleriigiliseks.
1920. aastal valiti Riigikogu esimene koosseis. Oma esindatust suurendaid Põllumeeste
Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused. Keskerakonnad said edaspidigi üle kolmandiku häältest,
mis aga killunesid mitme tsentrumisse kuuluva väikepartei vahel. Erakondade paljusus tähendas