Näiteks purjekaid, sadamaid, kalureid. Paljudel piltidel oli seos merega. Palju oli kujutatud ka mererandu, suvituskohti ja jõekaldaid. Näituseruumides oli hästi edasi antud õhkkond ja olemus Normandiast. Taustaks mängis merekohin või lindude laul. Ühes ruumis oli ka erandeid. Seal oli kujutatud Normandia sisemaa elu ja olu. Seal oli pilte igapäevastest tegevustest ja kindlatest esemetest. Pildid andsid edasi väga rahulikku meeleolu. Neid pilte vaadates sai süveneda, millegisse rahustavasse. Peale selle näituse vaatamist oli väga nn puhanud tunne. Mul kujunesid väja teatud lemmikud. Näiteks: Louis-Alexandre Dubourg - Rannakarpide korjajad Honfluri plaazil (1876.a ) Frank-Myers Boggs Dieppe, hommikune udu (1881.a) Charles Dabigny Les Graves de Villerville, päikesepaiste (1873.a) Kokkuvõte Ma pole vist kunagi käinud iseseisvalt vaatamas ühtegi kunstinäitust. See oli uus kogemus. Ma ei arvanudki, et see võib olla nii huvitav
Vastas 20 naissoost isikut vanuses 16 45 Uurimisobjektiks võeti inimese tunnetus : Kas teiste inimeste emotsioon mõjutab kuidagi meie enesetunnet? Kas tunne, mis tekib erinevaist puudutustest, tekitab erinevaid tundeid? Kas usutakse tervendava jõuga puudustustesse? UURINGU TULEMUSED Inimesed usuvad: - mõttejõusse - sisemisse rahulolusse - Universaalsesse Eluenergiasse - armastava puudutuse rahustavasse, tervendavasse jõusse Reikist oldakse vähe teadlikud, kuid sellesse usutakse ja sellega puututakse kokku iga päev ilma enese teadmata. KOKKUVÕTE Teaduslikult on tõestatud, et meie kätest kiirgub eluenergiat, mis on valuvaigistav, rahustav ja tervendav Juba ammustest aegadest on inimesed ravinud käte pealepanemise teel, see oskus energiat käte kaudu edasi anda on igal inimesel sisemuses olemas
rahustavate taimeteede joomine. Kui tegemist on juba tõelise stressi ja unetusega, peab hoolikalt valima taimi pikemaks raviks. Looduses on palju rahustava toimega taimi, mille seast igaüks peaks leidma just temale omase. Paljud nendest on koduaia taimed (näiteks humal, saialill, piparmünt jt), aga ka metsast võib veel hulgaliselt lisa leida (näiteks harilik nurmenukk, liht-naistepuna jt). Enamikust valmistame teed, tõmmist või tinktuuri, kuid kõik sobivad tõmmisena ka rahustavasse ja lõõgastavasse vannivette. Paljud taimed sobivad ka toiduks, eeskätt suppidesse ja salatitesse. Kevad toob meile lähemale koduse apteegi. Kõigil on võimalus minna metsa või põllule, et sealt peatselt noppida nurmenukku ja võilille. Kaugel pole seegi aeg, kui esimesi põdrakanepi- või angervaksalehti korjata, et neid mitte ainult teena juua, vaid ka toidusse lisada. Valida on palju ja kõiki siin toodud taimi ei pruugi korjata.