Hiina ja Tiibet
17. novembril 1950 sai 15-aastasest XIV Dalai-laamast Rahvuskogu tungival nõudmisel
Tiibeti ilmalik juht. Ühe oma esimese toiminguna selles ametis saatis Dalai-laama abipalve
ÜRO-le. Salvador pani ÜRO Peaassambleele ette (teda toetasid USA ja India) võtta vastu
Hiina tegevust tauniv resolutsioon. Paraku oli ÜRO sel ajal hõivatud Korea sõjaga ja India
soovitas ÜRO-1 seda küsimust mitte arutada. India sellist sammu on põhjendatud kartusega
HRV-ga suhted jäädavalt rikkuda ja rahusobituskatsetega Korea poolsaarel. Suurbritannia ja
USA toetasid India ettepanekut ning asja arutusele ei võetud.
Veebruaris 1951 saatis Tiibeti valitsus Pekingisse 15-liikmelise delegatsiooni. Aprillis
algasid Hiina pealinnas läbirääkimised. See oli parim, mida sõjaliselt purustatud ja ÜRO-st
eemale tõrjutud riik sai teha. Kartes, et delegatsioon võib sattuda surve alla, ei antud neile
täielikke volitusi ega riigipitsateid. Nagu kardeti, nii ka juhtus. Tiibeti delegatsiooni hoiti
annaabi.ee 
