ENSV ja Eesti taasiseseisvumine
Kodanike komiteede liikumine, kirjelda
1989 jan võeti vastu keeleseadus, millega määrati eesti keelele riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati
24.veb iseseisvuspäevaks. Selle tähtpäeva eelõhtul langetati Tallinnas Pika Hermanni tornis Eesti NSV lipp ja
iseseisvuspäeva koidikul heisati trikoloor. Keeleseaduse vastuvõtmise ja iseseisvuspäeva suurejoonelise
tähistamise vastu protestisid ägedalt impeeriumimeelsed jõud. Organiseerusid rahvuslikud jõud, kes olid rahuslipu
heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu okupatsiooni tingimustes. Sellele vastukaaluks tulid ERPS,
Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit 24.veb välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine,
mis peagi muutus massiliseks kodanikualgatuseks. Selle poliitilise liikumise eesmärk oli Eesti iseseisvuse
taastamine juriidilise järjepidavuse alusel. Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani- Eesti
Kongressi
annaabi.ee 
