"rahusaareke" - 1 õppematerjal

VARAUUSAEG

Euroopat ähvardanud Türgi ekspansiooniga. Augsburgi usurahu 1555. aastal ( Reformatsioon) nõrgendas veelgi keisrivõimu ning süvendas Saksamaa poliitilist killustatust. Allakäik tabas ka Saksamaa majandust: hansakaubandus varises kokku, Vahemere kaubateedel võimutsesid türklased. Saksamaa jäi kõrvale ka koloniaalvalduste hõivamisest. Usulisele lõhestumisele vaatamata oli Saksamaa 16. saj. teisel poolel otsekui rahusaareke kogu Euroopat haaranud usuheitluste keerises. Karl V-le järgnenud keisrid Ferdinand I [1556­64] ja Maximilian II [1564­76] olid usuküsimustes tolerantsed. Protestantism saavutas nüüd Saksamaal oma suurima ulatuse: katoliiklaste osakaal vähenes 30%-le. Järgmine keiser Rudolf II [1576­1612] oli üles kasvanud Hispaanias ning saanud hariduse jesuiitidelt. Uus keiser toetas küll vastureformatsiooni, võtmata siiski ette otsustavamaid samme katoliku kiriku positsioonide taastamiseks