Õiguse filosoofia loengukonspekt
segamatult nautida sunnib kehtestama rahu ja korda. [7]Mõistus käsib inimesi otsima rahu ning
mõistus kätkeb põhimõtteid rahu saavutamiseks. Neid mõistuslikke põhimõtteid nimetabki H.
loomuseaduseks. Loomuseadus sisaldab juba kohustusi, ettekirjutusi, kuid ei ole normatiivne
seadus, vaid tähistab mõistuslikku arusaama inimsoo säilitamiseks vajalikest vahenditest:
inimestel tuleb loobuda [või neilt ära võtta] rahurikkuvad õigused, pidada kinni kokkulepetest,
kohelda teisi inimesi kui võrdseid ning anda tülid lahendada erapooletule kohtunikule.
Mõistus peab valitsema inimese loomalikke tunge. Ent kui Antiigist saati nähti
inimmõistuses vaid loodust, inimesi ja ühiskonda valitsevate loodusseaduste [tm vormiline,
materiaalne, liigutav ja sihilik põhjus] tunnetamise vahendit, siis H. nägemuses on inimmõistus
ise seadusandja. Mõistus ütles inimesele, mida teha oma asotsiaalse loomuse ületamiseks