Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama. NATO peakorter asub Brüsselis. Viimati laienes NATO 2009. aastal, kui liitusid Albaania ja Horvaatia. Lisaks liikmesriikidele osaleb NATO rahupartnerlusprogrammis veel 22 riiki. VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20 . sajandil. • Liikmed: • Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik(lõpetas organisatsiooni toetamise 1961. aastal ideoloogiliste erimeelsuste tõttu, ametlikult lahkus 1968) • Bulgaaria Rahvavabariik • NSVL • Poola Rahvavabariik • Rumeenia Sotsialistlik Vabariik • Saksa DV
Koostegutsemisvõimeliste Eesti kaitsejõudude kogu arendamine ja valmistumine NATO-ga liitumiseks toimub kooskõlas Eesti riikliku aastaprogrammiga NATO-liikmelisuse saavutamiseks (MAP/ANP). Riiklikus aastaprogrammis ära toodud sõjaliste ja riigikaitseülesannete täitmisel tugineb Eesti muu hulgas NATO rahupartnerluse planeerimis- ja aruandlusprotsessi (PfP PARP) raames kokkulepitud partnerluseesmärkidele ja teistele PfP programmi elementidele. Eesti osaleb aktiivselt NATO rahupartnerlusprogrammis. Eesti ehitab riigikaitse üles viisil, mis võimaldab ja abistab vajadusel teisi riike Eestile sõjalist toetust osutama. Eesti arendab suutlikkust ja töötab välja protseduurid kriisi korral Eesti territooriumil tegutsevatele sõbralikele välisvägedele vastuvõtjariigi toetuse andmiseks. Sellealast suutlikkust tõstab veelgi totaal- ja territoriaalkaitsestruktuuri väljaarendamine. Eesti sõjalise valmisoleku väljaarendamine toetub sõjalisele koostööle NATO ja selle