Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon
Omaõigust oli lubatud kasutada
ka üleastunud valitseja suuhtes. Seda nim. Faidaks. Suhete klaarimine vabade inimeste
nõudel valitsejaga, käis kindlate reeglite järgi ning kaotaja lubas loobuda kättemaksust.
Esialgu said vaenust välja kuulutada vaid aadlikud, hiliskeskajal ka linnakodanikud.
Omavoli ja seadusetuse vastu hakkasid võitlema riik ja kirik, kasutates rahu
institutsiooni. Jumalarahu (pax Dei) tekkis Prantsusmaal, kus aadlisõdu oli suures
ulatuses. Jumalarahu sisaldas loetelu rahupaikadest ja isikutest: kirikud, turud, relvitud
inimesed. Esialgu oli rahu üksikutes piiskopkondades, alates 1123. a määratleti aga
jumalarahu üldised eeskirjad. Varem oli idee levinud juba ka Saksamaale, seal üks
esimesi Kölni jumalarahu 1083. aastast. Levisid ka jumala vaherahud (treiega Dei),
millega määrati rahuperioode (kirikupühad, paastuaeg). Jumalarahu eeskujul hakkasid
ilmalikud valitsejad rakendama maarahu (Landfrieden). Kuninga pealesunnitud otsus
annaabi.ee 
