"rahuolematusega" - 1 õppematerjal

Peeter I valitsusaja ebaõnnestumised ja tegematajätmised

Selle punkti algeid võis näha juba Peetri ,,mängupolkudes" Preobranzenskis ja Semjonovskis, kus hoolimata seisusest tuli alustada kõige madalamast astmest. Ühest küljest oli see tabel hea, kuna andis võimaluse alamkihtidel sotsiaalsel redelil üles poole tõusta, suurendades sotsiaalset mobiilsust ning kasvatades ka aadelkonda. Teisest küljest tõi aga aadelkonna vägivaldne tabelisse surumine kaasa põlisaadli ja uusaadli vahelise vastasseisu, mis päädis esimese rahuolematusega uue korra suhtes, sünnitades sellega omakorda vandenõuteooriaid ja valitseja vastast tegevust. Peetrile oli oluline sõjaline võimsus. Pärast muserdavat kaotust 1700. aastal Narva lahingus, kus jäädi ilma nii suurel hulgal sõduritest kui ka relvastusest ja laskemoonast, leidis Peeter, et sama moodi enam jätkata ei saa ning tuleb teha olulisi ümberkorraldusi sõjalises jõus. Selleks oli aga tarvis motivatsiooni ja rahalisi resursse. Üks olulisemaid muudatusi oli