Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
,,teispoole head ja kurja". Kristluse ajajärgul ning trinitaarse mõtlemise domineerides ei tule
selline idee kõne alla, kuivõrd konflikt on liiga raevukas selleks, et kurjale jäetaks mõni muu
koht Kolmainuga suhestumiseks kui seda on absoluutse vastandi oma. Emotsionaalse
opositsiooni korral, see on konfliktsituatsioonis, pole võimalik teesi ning antiteesi vaadelda
üheaegsetena koos. See saab võimalikuks alles rahunenuma hinnanguga mis annab heale
suhtelise väärtuse ning kurjale suhtelise mitte-väärtuse. (JUNG 1977: 174-175)
Jungi nägemuses on siis võimalik näha ,,ühist elu", mis seob omavahel Isa ning tema ,,heledat"
ja ,,tumedat" emanatsiooni. Jõudes üheni oma lemmikkäsitlustest, nimelt nelisuseni, näeb Jung,
et kolmese struktuuri lepitamatu vastasseis leiab ühtsuse neljandat elementi lisades:
ISA