1883, surnud Siberi vangilaagris 1951...). Vaimastvere Põhikooli pargis. Tema tuntumad näidendid Mikumärdi (1929), Vedelvorst (1932), Roosad prillid (1933) jt. Kärde rahumajake 17.saj Kärde küla Kärde rahumajake on arhitektuuri- ja ajaloomälestis. 21.juunil (1.juulil ukj.) 1661.aastal sõlmiti Kärdes rahuleping, mis lõpetas Rootsi-Vene sõja (1656- 58). Pärimuse järgi olevat rahu sõlmitud
Johan Skytte sai rootsi kunnilt ülesandeks liivimaa kiire rootsistamise. Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, maariigiks. Võõrastest asus eestisse kõige rohkem vene talupoegi. suurt osa etendasid ka soomlased. valga ümbrusse asusid elama paljud lätlased. 1695 aastaks oli Eestis juba 400 000 inimest. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda. Vene tsaariks Aleksei Mihhailovits. Vallutati Tartu, mis oli ülikoolile väga halb. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu.Kärdi rahumajake Kuningavõimu tugevnemine, eluolu Rootsi ajal Karl XI alustas riigi tagasivõtmist - reduktsiooni. seda tehti riigi tulude suurendamiseks. Pärast redukstiooni kuulud Liivimaal riigile 5/6 maadest. Eestimaal oli näitaja 54% ja Saaremaal üle 3/4. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Johann Reinhold Patkul - maanõunik, Liivimaal aadliopositsiooni juht, reduktsiooni eiraja. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade
annaabi.ee 
