ARISTOTELES: Nikomachose eetika
inimeste kasvatamine-oma vaimutarkuse seadustes väljendmine. Tänapäeva on ideaal pilt
samamoodi aga poliitikuteks pääsevad kahjuks paljud ebapädevad inimesed.
Inimese hing jaguneb Aristotelese järgi kaheks. Loogilise mõtlemise ja mitte loogilise
mõtlemise osaks. Nad kuuluvad ja täiustavad üksteist. Ohjeldamatud ja muude pahedega
inimestel võtab võimust mitte loogiline pool. Nad tegutsevad valede eesmärkide nimel.
Nad rahuluvad naudinguga selleasemel, et leida kõrgem eesmärk ja õppida seda nii
tundma kui ka jagama. Eesmärkideks, mida saavutada, loeb Aristoteles õnne ja õiglus.
Ülim eesmärk on lõplik ja seda ei kasutata enam teiste hüvede saamiseks ja seda ka õnn
on. Õiglus aga seisneb mõõdukuses, saamises võrdselt ja vastavalt vajadusele. Ülekohtule
ja ebaõiglasele vastatakse samamoodi. Nõustun peaaegu kogu eelnimetatud Aristotelese
käsitlusega aga lisaks siia ka ühe aspekti tänapäevast