Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda
Turner Joy. 4. augusti tormise öö
segaste sündmuste keerises sattusid USA väed lahingusse, mida nad pidasid Põhja-Vietnami
kordusrünnakuks. Küsitav oli asjaolu, kas Põhja-Vietnami väed üldse ründasid. President ja
kaitseminister esitasid järgmisel päeval USA Kongressile arutamiseks Tongkingi lahe
resolutsiooni, millest kirjeldati intsidenti kui põhjuseta agressiooni. Jäänud uskuma, et
Ameerikat rünnati ja, et Johnson täidab oma rahulubadust kiitsid Senat ja Esindajate koda
ründeplaani heaks ja Johnson sai Kagu-Aasias tegutsemiseks vabad käed. Nii loovutas
Kongress oma põhiseadusliku õiguse sõja kuulutamiseks. Johnson rikkus oma lubastust ja
kasutas Tongkingi lahe resolutsiooni väljakuulutamata sõja pidamiseks Lõuna-Vietnamis.
Põhja-vietnamlased pidasid resolutsiooni võrdväärseks sõja kuulutamisega. Seetõttu
suurendasid hiinlased toetust Vietkongie ning asuti esmakordselt Ameerika vägesid otseselt
ründama.
4