EESTI AJALUGU
võimalik mõisarentniku halva käitumise korral pöörduda isegi kuninglikku õuekohtusse
Stockholmis. Aadelkonna mõju püüdis riik üldiselt vähendada, mistõttu toimus 1680. ja
1690. aastatel Baltikumis ka mõisate reduktsioon. Liivimaal võeti aadelkonna käest ära
umbes 80% mõisatest, Eestimaal tunduvalt vähem, alla 40%. Tavaliselt sai endine
mõisaomanik siiski mõisarentnikuks jääda. Liivimaal tekitas reduktsioon ka suurt
vastuseisu, rahulolemtatute aadlike eesotsas oli Johann Reinhold von Patkul, kes Rootsis
surma mõisteti ja seetõttu välismaale põgenes. Patkul hakkas järgnevalt looma
liidusuhteid Rootsile vaenulike riikide vahel, aidates nõnda kaasa Põhjasõja puhkemisele.
Aastatel 16951697 oli Eestis ja kogu Ida-Euroopas väga tõsine näljahäda, mida on
nimetatud ka Suureks Näljaks. Eestis võis sellesse surra umbes 70 000 inimest ehk ligi
veerand elanikkonnast