tsunfid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadel ja kirik. 1776. Aastal saadeti Turgot erru ja kõik tema kavandatud reformid tühistati. Teine reformaator oli Jacques Necker, kes püüdis seada piiranguid õukonnale, keelates neil priisata, pidutsda ja käskis kokku hoida. Ka tema ebaõnnestus, seega reformid Ei saavutanud edu! 2. Generaalstaatide valimised finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5.mail 1789. Aastal Versaille´s kokku. Kolmas seisus lahkus üksmeele puudumise tõttu ja nimetas end rahvuskoguks kuningal polnud õigust nende otsusied tühistada. 3. Bastille´ vallutamine 14.juuli 1789 vallutas relvastunud rahvas e. rahvuskaart monarhistliku sümboli Bastille` vangla/kindluse Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. 4
olla helde, sest rahavas ei armasta kitsit valitsejat ja seda mainib ka Machiavelli. Kuid väide heldus on kajulik ei ole õige ,sest rahvas vajab valitseja tuge nii materjalselt kui ka vaimselt. Kui valitseb tööpuudus ja nälg siis eeltatakse, et valitseja võtab ette midagi selles osas, kas alandab makse või jagab rohkem rahalist toetust. Kui valitseja ei suud rahvale meele pärane olla võib ta põlu alla satuda, kuid ainult mitte rahulolemattuse tõttu vaid ka tema eluviiside pärast. Selle kohta on kirjutatud 19.põlguse ja vaenu vältimisest, millest autor arvab nii : Valitseja muutub vihatuks eelkõige tema röövellik eluviis ning alamate vara ja naiste ülevõtmine- sellest tuleb hoiduda. Põlatuks muudab valitseja see, kui teda peetakse tujukaks, kergemeelseks, naiselikuks, araks ja kõhklevaks. Valitseja peab nõudma, et tema sõna oleks seadus
annaabi.ee 
