Eesti II maailmasõja ajal
1944. aasta alguse mobilisatsioonisaginas kokku tulnud mehed saadeti Viljanidesse ja moodustati
seal kuus piirkaitserügementi, igaühes 2500 meest, ja ühe tagavararügemendi ning
väljaõpperügemendi. Eesti Leegion nimetati ümber 20. Eesti diviisiks ja osa mehi anti selle
käsutusse. Osa mobiliseeritud mehi suunati rannakaitsesse, osa politseipataljonidesse.
Moodustati neli pioneerpataljoni, kuhu saadeti kõik Petserimaalt pärit mehed.
Piirikaitserügemendid paigutati rinde eeldatavalt rahulikumatesse lõikudesse. Neli
piirikaitserügemendi oli 1944.aasta sügissuvel Narva rinde paremal tiival Narva jõe ääres ja
Peipsi põhjakaldal.
Eesti väeosades oli sõjategevuse lõpufaasis Eesti territooriumil eri andmetel 60 000
72 000 ohvitseri, allohvitseri ja sõdurit.
Sakslased olid kavatsenud neist formeerida kolm diviisi ühes nende juurde kuuluvate
tagavaraüksustega ja tagalastruktuuridega.