8.augustil 1918 andsid Pr. ja Ing. korpused tankide toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi. Seda päeva on nim. Saksa armee jaoks "mustaks päevaks". Sep. pidi Saksa väejuhatus tunnistama, et nad on sõjaliselt löödud ning tegid ettepaneku alustada rahuläbirääki. 29.sept.1918. Pariisi rahukonverents: 18.jaan 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksaga sõlmitud Versailles'i rahulepng, mis kirjutati alla 28.juunil 1918. Selle kohaselt pidi Saksa loovutama1/8 maadest. Lisaks pidi vähendama sõjaväge. Ei tohtind kehtestada sõjaväekohustus, keelati omada lennukeid ja allveelaevu. Lõpuks pidi maksma ka sõjakahjud. Sarnased lepingud sõlmiti ka Austria, Bulgaaria Ungari ja Türgiga. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. I maailmasõja tagajärjed:I maailmasõda oli katastroof: hukkus umbes 10milj. Inimest
Hesseni prints Friedrich Karl (Väino I) Saksamaa lüüasaamine maailmasõjas lõpetas kuningriiki plaanid. 1919.a. põhiseadus kuulutas Soome vabariigiks Riigpeaks oli president Soome presidendid 1919-1940 K. J. Stahlberg (1919-1925) L.K.Relander (1925-1931) P.E. Svinhufvud (1931-1937) K. Kallio (1937-1940) Soome välispoliitika Suur-Soome: soov liita Karjala Soomega 14.okt 1920 - Tartu rahu - rahulepng Soome ja Nõukogude Venemaa vahel 1920 Ahvnamaa kriis Soome andis Ahvenamaale laialdase autonoomia 1920- Soome astus Rahvasteliidu liikmeks Välispoliitikas oli valdav Skandinaavia suund Sisepoliitika Erakonnad: Rahvuslik Koonderakond Rahvuslik Eduerakond Maaliit Sotsiaaldemokraadid Kommunistid Rootsi Rahvuspartei Maareform Maarentnikud said osta maa päriseks.
annaabi.ee 
