India ajalugu
Sealt
kandusid rahutused teistesse Põhja-India piirkondadesse. Mässuga ühinesid padišahh
Bahadur II ja mitmete vürstiriikide valitsejasoo esindajad. Enamik vürste, kel oli
liiduleping Ida-India Kompaniiga ekh siis brittiega, jäi mässust eemale. Inglaste sõjaline
ülekaal, eriti suurtükiväes, pääses peagi maksvusele. Mässukolded likvideeriti, mässajate
juhid said surma, põgenesid maalt või hukati. Rahuleping sõlmiti 8. mail 1858. Kuid
peale rahulepingutki käisid verised lahingud. 1859.a. oli rahu taastatud.
Sipoidide mässul olid tõsised tagajärjed. Lõppes Moguli riigi eksisteerimine, viimane
valitseja saadeti Birmasse asumisele, kus ta peagi suri. Lõppes ka Inglise Ida-India
Kompanii tegevus, mille võttis üle Briti Kroon.
India läks Suurbritannia otsese võimu alla. Inglismaa kuninganna Victoria kuulutati 1877.
a. India keisrinnaks. Briti valitsuse koosseisus hakkas ministri õigustes tegutsema India
annaabi.ee 
