Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu
Jutuke
Vikerkaar peale vihmasadu
T aaskord koitis hommik ja hallid pilvekamarad sõelusid taeva jahuseks. Mere
kallasäärtel ringutav udu libises vaikselt üle suure kivi, mille peal kaks väikest
olevust teineteisse klammerdunult viimaseid magusaid unenägusid nägid.
Hoolimata külmast voogas kogu nende olekust rahuleitu õndsuse ja muretu lapselikkuse sära
nad olid õnnelikud ja seda teadmata olid nad ise oma õnne sepistanud.
Esimesena avas silmad tiivuline. Olles näinud kohe enda vastas ikka veel magavat Printsi,
valgus ta näole meeliületavat rõõmu ja ta pigistas tugevamini nende käehoidu. Selle peale
poiss mõmises arusaadamatult ja pööras teise külje. Elisa tõusis istukile ja vaatas unisele
merele, mis talle täna vägagi kaunis ja südamelähedane tundus. Eilne hirm vee hukutava