Parm -u Pihel Pihla Piho � LE �peoleo� Piibar -i � LE �pillimees� Pikne Pikse Pill -i Pillik -u Pilv -e Pisike -se Pisut Pisku III v. Poro � �p�hjap�der� Puna Pune -me Puri Purje Puu P�der P�dra P�im -u P�ld P�llu P�ud P�ua P�vvat -u � LE �p�ud� P�ev -a P�evalemb -e P�ike P�ik(e)se P�ivi P�rg P�rja P�ri P�rl -i P�rn -a P��su Pyrg Pyrje � �euroopa piison� Pyy Rahe Rahn -u Raho Rahu Rahuleid -leiu Rahulik -u Raju Rand Ranna Raud Raua Rebu � �oranz�, vrd. rebane, Rebala jne. Roots Rootsi � �rootslane� Rukis Rukki Rusk -e Rute � LE �roos�rg� Ruuge R��m -u R��mus R��msa R�hn -i R�itsak -a R�ni R��k R��gu Saar -e Saarmas Saarma Sale -da Salm -e Salme Samm -u Sammal Sambla Selge Sepp Sepa Siig Siia Sine � ka �lina� Sirge Sirp Sirbi Sisask -i Suits -u Sulev -i Sulg Sule Sulin -a Susi Soe Sutt
eesti nimed (1880–…) 1892 võeti Isamaa Kalendrisse Linda, Salme, Sulev ja soome nimedest Hilja, Helmi, Kullervo. Radikaalsemalt võttis selle käsile Mats Tõnisson, kes sõdis otseselt saksa nimede vastu. Tema kalendrist pärineb hulk tänapäevalgi tavalisi nimesid: Aade, Heldi, Laine, Luule, Meeli, Koidu, Õie. Kuigi ta väidab, et ta võttis need rahvasuust, oli keegi Sõggel need talle saatnud ja on ise välja mõelnud hoopis: Enne, Kulla, Linnu, Rahu, Säde, Rahuleid, Tõeleid. Eesti nimede kasutus kalendrites kasvas hoogsalt. Suur osa ei leidnud tegelikult kasutust, vaid paarkümmend olid populaarsed, 1400 nime pandi aga vaid paarile lapsele. „Nimereeglid“ üritati kehtestada, et –o ja –u tähistaks mehi, -a ja –e aga naisi, mis aga ei läinud läbi (nt Aino või Ansomardi). Esialgu levisid laiemalt vaid naistenimed. Nimemoodi mõjutasid taas enam ilukirjandus, nt Andres Saali ajaloolised romaanid, ja kalendrid
annaabi.ee 
