Seneca moraalikirjad Luciliusele
(5) Tulevase
peale lootes oleme tänamatud varemsaadu suhtes, justkui tulevik, kui ta meile vaid osaks saab, ei
muutuks kiiresti möödanikuks. Kitsalt piirab asjadest saadavat kasu see, kes on rõõmus ainult käesoleva
üle; meie meelt lahutavad ka tulevane ja möödunu, esimene ootuse, teine mäletamise läbi, kuid esimene
on ebakindel ja võib teostumata jääda, teine ei saa muutuda olematuks. Milline pöörasus see on, kui
kõige kindlamal lastakse kaotsi minna! Rahuldugem sellega, mille oleme juba ammutanud, kui me ainult
aukliku hingega pole ammutanud, mis läbi laseb.
(6) Arvutult on näiteid nendest, kes pisaraid valamata matsid noorelt surnud lapsi, kes tuleriida juurest
läksid senatisse või mõnd riiklikku ametikohust täitma ning leidsid endile kohe muud tegevust. Ja seda
põhjendatult, sest esiteks on asjatu nukrutseda, kui nukrutsemisest mingit kasu pole, ja teiseks on
ülekohtune kaevata selle üle, mis ühele osaks saades kõigil ees seisab
annaabi.ee 
