“Taru” on reis sõjajärgsesse Madridi
romaani, iseloom ei ole uurimisobjekt tema jaoks, vaid elu vool kui igapäevane protsess, mis
koosneb lühikestest juhustest, kavatsustest, tegudest.
Aga miks tekkisid niisugused tõsised probleemid tsensuuriga? Camilo José Cela peateene on see,
et ta oli üks esimesi, kes võttis üles julma sõjajärgse tegelikkuse teema. Kogu raamatu ulatuses
me ei juhtu kokku ühegi õnneliku looga. Autor paneb ühiskonnale trööstitut diaagnosi: pole
paranemislootust, kõik on uppunud piiratusse, rahuldamatusse ja rumalusse. On küll selline riigi
sotsiaalse olukorra kujutus ei rahuldanud ametivõime.
Enamik 160 tegelaskujudest mis ilmuvad romaani leheküljedes äratavad haledust:
Lesk Isabel jäi ilma pojast ja mõistusest, mistõttu ta istub tardunult tundide kaupa
nurgalaua taga.
Elvira veedab päevi kohvikus ja heidab magama näljaseks, sest ta on juba keskealine ja
liiga apaatne et midagi oma elus muuta.
annaabi.ee 
