A.dumas Kolm musketäri terve raamat
ainult naine. Võidelgem siis naisena, minu jõud on minu nõrkuses.»
Näis, nagu oleks ta tahtnud selgusele jõuda, milliseid muutusi on ta võimeline esile
kutsuma oma nii väljendusrikkal ning heitlikul näol. Ta manas näole igasuguseid ilmeid
alates vihasest suunurki moonutavast grimassist kuni kõige mahedama, õrnema ja
veetlevama naeratuseni. Seejärel vajutasid ta osavad käed juustesse lained, mida ta pidas
vajalikuks oma näo veetluse tõstmiseks. Lõpuks enesega rahuie jäädes sosistas mileedi:
«Hüva, kõik pole veel kadunud. Ma olen endiselt ilus.»
Kell oli umbes kaheksa paiku õhtul. Mileedi märkas toas voodit ja mõtles, et
mõnetunnine puhkus värskendaks mitte üksnes ta pead ja mõtteid, vaid ka jumet. Enne
puhkama heitmist tuli talle veelgi parem mõte. Ta oli kuulnud räägitavat õhtusöögist. Ta
oli selles toas olnud juba üle tunni ja kindlasti tuuakse talle varsti süüa. Vang ei tahtnud