Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma
Skulptuur
tegid vabafiguure ja portreesi; ei teinud jumalaid; kujutati põhiliselt iseennast;
populaarne portree püst, kuna austati esivanemaid, need olid õdus tähtsal kohal;
portreed on väga realistlikud ja psühholoogilised.
Provintsidesse saadeti keisrite portreed, mille ees toodi ohverdusi. Austati nagu
keisrit.
Hilisvabariigi ja Keisririigi ajal muutus skulptuur idealiserritumaks (keiser
Augustuse skulptuur). Polegleitose odakandija oli palju eeskujuks. Rahualatri
puhul on võetud eeskujuks Friesi reljeefidest. Idealiseeritus kreeka mõju tõttu.
Maalikunst
Pompeii ja Herpanaljoni, mis kavatakse 18.saj välja. Kõikides Pompeii majades
olid põrandad mosaiigid ja seinamaalid. Roomlased kasutasid palju optilisi
petteid. Temaatika oli seinast-seina. Seinamaalid illusionistlikud ja püütakse
jäljendada loodust ja erinevaid materjalle. Üheks teemaks oli mütoloogia ja
kirjandus. Seinamaalid on valminud mitme sajandi jooksul, eristatakse nelja stiili,