Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö
Sõjast eemal olnud Rootsi
nägi esmakordselt näost näkku sõjatsoonis olnuid. Kirjeldusi iseloomustab sügav kaastundmus ja
põgenejate olukorra ja elamuste mõistmine. Humanismist kantud suhtumine merelt tulijate vastu nii
avalikus sõnas kui ametivõimude esindajate, organisatsioonide ja üksikisikute poolt äratas
tänutunde ja ja lõi soodsa õhkkonna uue maa ja ta rahva suhtes. Pärast sõdu ja okupatsioone, hirmu
ja kannatusi, leiti end sõbralikult ja rahuaegsel maal, kus oli tahet mõista ja aidata.
Rannavalve, sõjaväeüksused, politsei, kodukaitse, lotade organisatsioon, Päästearmee, Punane Rist,
kogudused jt. organisatsioonid korraldasid põgenike esialgset vastuvõtmist suure energia ja
heatahtlikkusega. Muretseti toitu, peavarju, arstiabi, kui seda vajati. Korraldati esialgsed
majutuskohad, organiseeriti provisoorsed läbikäigulaagrid, milledele järgnesid karantiinlaagrid.
Algas pagulaste esimene elujärk võõral pinnal.