malevad. Samal aastal korrastati ka malevate struktuure, nimelt viidi allüksuste nimetused vastavausse nende tegeliku suurusega. 90-ndatel kõikus kaitseliitlaste arv 7000-9000 vahel, esmakordselt ületas Kaitseliit 10000 liikme piiri 2005.aastal. 2008. aasta algul oli Kaitseliidus 10152 tegevliiget, 119 noorliiget ja 258 toetajaliiget.(M.Jürjo 2008, 20-21) 2009.aastal võeti vastu uus Kaitseliidu kodukord, mis selgitab paremini Kaitseliidu rahuaegseid ülesandeid ja tegevusi. Kaitseliit on ka erakonnaväline organisatsioon, mis tähendab, et kaitseliitlane võib küll mõnda erakonda kuuluda, aga Kaitseliidu üritustel ei tohi ta oma vaateid või erakonda propageerida. Septembris 2009 Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud Kaitseliidu usaldusväärsuse uuring, näitab, et Kaitseliitu usaldab 67% elanikkonnast. (http://www.kaitseliit.ee/static/body/2009- 10-13_2009_09_Kaitseliit.pdf) 2.2. Kaitseliidu rahuaegne tegevus tänapäeval
tagada ja võtta osa NATO ja teiste partnerriikide ühistest õhuoperatsioonidest: tagada koostöös partneritega ja nende abil kontroll riigi õhuruumi üle; teostada koostöös partneritega ja nende abil strateegiliste objektide õhukaitset. 2.3. Merevägi 2.3.1. Rahuaja ülesanded: kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; teostada mereseiret; osaleda Eesti rannakaitses; tagada kõigi üksuste ettenähtud valmisolekutase; korraldada rahuaegseid mereoperatsioone; osaleda NATO ja teiste partnerite koostegutsemisvõime standarditele vastavate sadamate väljaarendamisel; osaleda õppustel ja operatsioonidel koos NATO ja teiste partneritega; osaleda merepääste- ja -otsinguoperatsioonides. 2.3.2. Kriiside korral: juhtida ja intensiivistada kogu Eesti mereseiret; valmistada ette strateegiliselt tähtsate piirkondade kaitse rünnakute vastu merelt; minna üle sõjaaja juhtimisstruktuurile;
annaabi.ee 
