Oma töödes ja tegemistes ei anna Andres armu ei endale ega sulastele.Ta suhtub töötegijatesse mõistvalt,humaanselt,nagu võrtsetesse.Arvan,et Andres on romaanis loova matsi kuju.Ta armastas oma maad,suhtus sellesse austusega,ei narrinud põldu.Kogu oma elu pühendas ta maaharimisele,võitlusele maaga. Teine peremehetüüp on Pearu Murakas.Ta oli saanud talu isalt pärandusega.tema suhtus maasse ja maaharimisse eelkõige kui rikastumisallikasse.Pearu isa oli talus rahmeldanud koguaeg selle nimel,et lastel kergem oleks.Nüüd otsustas Pearu,et tal peab kergem põli olema kui isal.See aga ei tähenda,et ta oleks teistele armu andnud,talutöö tegid ära sulased.Pearu suhtus töötegijatesse kui isand alamatesse,ta nägi neis vaid tööloomi,,kelle abil rikastuda.Pearu jaoks pole tööl mõtet,tal pole sisemist vajadust loovaks tegevuseks. Tema otsib kerget elu,kuigi püüdis pidevalt Andresest ette jõuda,aga lõpptulemusena jäi
4. Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis. Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt kui Andres, võttis asja rahulikumalt ja mängulisena Pearu oli väga kaval, salalik, visa hingega ja sihikindel. Ta oli saanud talu isalt pärandusega,tema suhtus maasse ja maaharimisse eelkõige kui rikastumisallikasse.Pearu isa oli talus rahmeldanud koguaeg selle nimel,et lastel kergem oleks.Nüüd otsustas Pearu,et tal peab olema kergem põli kui isal.See aga ei tähenda,et ta oleks teistele armu andnud,talutöö tegid ära sulased.Pearu suhtus töötegijatesse kui isand alamatesse,ta nägi neis vaid tööloomi,kelle abil rikastuda.Pearu jaoks pole tööl mõtet,tal pole sisemist vajadust loovaks tegevuseks.Tema otsib kerget elu,kuigi püüdis pidevalt