Arvo valton
Kogus ,,Sõnumitooja" muutub situatsioonide side tavategelikkusega veel
hapramaks, ülekaalu saab (kujutlus)mängulisus. Mitmes novellis suhestatakse irooniliselt
või paradoksaalselt tegevusruum ja sellele omistatud tähendused: ,,Vabaduses" kannab
tähendust ,,suur vaba maailm" kinnise vaimuhaigla müüriga piiratud õu; novellis ,,Müür"
osutub aktiivset ja angazeeritud eluhoiakut tähistav müürilõhkumine tegelikult üksnes
kompensatoorseks rahmeldamiseks tähtsusetu müürijupi kallal kõrvalisel tänaval;
,,Tõrvikukandjas" on universumi vastuseks pime surnukamber. Skepsis sotsiaalse
aktiivsuse suhtes laieneb inimelu mõtestatusele üldse, nagu näha novellides
sõnumitoojast, kel puudub sõnum (,,Sõnumitooja"), ekslejast imelike muundumiste
linnas, kus leiba asendab pomm, mis pole tegelikult pomm (,,Vernanda leib"), eriti aga
suure eksistentsmudelina mõjuvas kolmeosalises novellis ,,Silmus". Suletud ruum on siin