rõõmu tehtud tööst ja kiirustamata elada kaasa oma perekonna muredele ja rõõmudele. Nii sauna- kui pererahvas sai õige pea tunda, et Andresele on koduloomade heaolu tähtsam kui inimeste oma. Ajal, mil raamatu tegevus aset leiab, oli tõesti kombeks hõisata, kui sündis poeg, ja siunata, kui ilmale tuli tütar, kuid Andres läks oma suhtumisega liiale. Talle olid pojad ja tütred, naised ja saunikud ainult tööjõud, keda ta samasuguse, üle jõu käiva innuga sundis talus rahmeldama. Ka Krõõt hakkas end süüdi tundma, et ta nagu needus peremehele ühtesoodu tütreid kannab, ning andis surres mõista, et Andrese esimene poeg noor Andres käis talle sedavõrd üle jõu, et sundis teda nurgavoodis eluga hüvasti jätma. Andres oli koduste suhtes despoot. Teatavasti liikusid tol ajal Baltimaades jesuiitide salgad, kellelt ta oli vahest õppinud ütlelust eesmärgi ja abinõu kohta. Tema eesmärk oli anda
Kuu lõpupoole näis vahile, et õli hakkab lõppema. Ning ühel kuulõpu tormisel öö tuli kustus. Sel öösel hukkus kaljudel laev. Kui majakavahilt aru päriti, oli tal mitu põhjust ette näidata, kuid kohtuniku otsus oli kõikumatu: Sulle oli see õli antud üksnes üheks otstarbeks: et majakatuli põleks!. Siit loo moraal ka, et firmas ei pea sa tegema neid asju mida sult pole palutud vaid tegelema sulle konkreetse ülesande lahendamisega. Kui hakkad ühe teise ja kolmandaga seal rahmeldama siis jääb just see nõutud asi unarusse. Inimene ei jõua kõike ei peagi jõudma, aga peab milleski loobuma vähema tähtsatest asjadest aga see on raske see on juba inimloomuses. Ent enamuse millegi saavutamisest moodustab teadmine, mida sa tegelikult tahad saavutada. Liiga palju prioriteete halvab meie meeled ja meid üldiselt. Sest muidu võib tekkida olukord kus samm edasi ja kaks tagasi. Kui ma olen ülekoormatud juht