Vana-Rooma ajalugu
Ametis olid
nad eluaeg. Senaatorid oli kogenud riigimehed ja senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kuj riigi sise kui ka
välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Ühtki seaduseelnõu ei pandud rahvakoosolekul arutlusele ilma senati
heakskiiduta.Senat juhtis tegelikult riiki! Rahvakoosolekud-Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut.Eri asjade
otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Rahkoos valiti
magistraate,otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid.Sageli piirdusid rahkoos
senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega.
Keisririigi aeg-senati istungid jätkusid ja igal a valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi tegelik
juhtimine valitseja käes,keda nim keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit.Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja
tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle
annaabi.ee 
