enam kanda. Olenevalt vihma iseloomust on vihmapiiskade läbimõõt 0,4 -10 mm ja langemiskiirus 1,8 - 8 m/sek. Kui tõusvate õhuvoolude kiirus on üle 8 m/sek., siis ei ole vihmasadu enam võimalik. Sademete liigid on vihm, lumi, rahe, lörts, kaste, hall ja härmatis jt. 6 Rahe on tahkete sademete liik, mida sajab rünksajupilvedest, kus võib äikest olla, aga ei pruugi. Tahkeid sademetetüüpe on veelgi ja seetõttu nimetatakse raheks kõnekeeles sageli ükskõik milliseid jäiseid sademeid. Meteoroloogias nimetatakse raheks enamasti ümaraid või ebakorrapäraseid jäätükke, mis on läbimõõdus vähemalt 5 mm. Rahe näitab, et pilves on tõusvad õhuvoolud. Lume all mõistetakse tavaliselt sademete liiki, mis langeb pilvedest lumetähekeste või nende kogumitena. Seejuures võib lund sadada nii lauslumena, hooglumena, teralumena kui ka lume ja vihma seguna. Lumehelveste kuju sõltub nende tekketingimustest, aga ka
Lumikattele on iseloomulik väike tihedus, mis aja jooksul kasvab eriti kevadel ja sulailmas. Uue lumikatte albeedo on 70-90%, vana osaliselt sulanud lumikatte albeedo on 30-40%. Lumikate peegeldab tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest. Ta mõjub kliimale, pinnamoele, jõgede ja liustikke toitumisele, mullaprotsessidele, taimede ja loomade elule. 4.6. Rahe Sademeid, mis koosnevad kihilise ehitusega jääteradest, nimetatakse raheks. 4.7. Härmatis Härm ehk härmatis on valge sademekiht. Eristatakse teralist ja kristallilist härmatist. Teraline härmatis (soft rime) - lumetaoline sade, mis tekib traatidele, puude okstele ja rohukõrtele uduse tuulise ilmaga õhutemperatuuril -2...-7° C. Võib esineda ka madalamatel temperatuuridel. Teralisel härmatisel on amorfne (kristallideta) ehitus. Teralise härmatise pind on mügarane, ilma kristalltahkudeta.