Reformatsioon
1572.-1598. a. suur kodusõda. Oli 3 poolt.
Põhivaenlane oli protestantlik unioon, hugenotid (Lõuna-Prantsusmaa); katoliiklik liiga
(Põhja-Prantsusmaa). Juhid olid vennad Guise'id. Protestante juhtis Navarra krahv
Henry.
Luterluses on lihtne kirik, 3 elementi kantsel, altar, altarimaal. Muid kaunistusi pole.
Suhteliselt lihtsad ehitised. L. ei tunnistanud tsölibaati (vaimulike abiellumiskeeld). L.
nõudis, et jumalateenistused toimuksid igas rahva keeles. See sundis paljusid rahbaid
looma enda kirjakeelt. Seega olid just vaimulikud need, kes töötasid välja kirjakeele.
1525. a. algas ususõda, reformatsiooni ei toimunud Hispaanias, Itaalias, Iirimaal,
Portugalis. Täielikult toimus reformatsioon Põhjamaades. Taanis, Rootsis luterlus. Tol
ajal ka Soomes ja Norras. Rootsi oli valitseja. Ka Eestis ja Lätis. Esialgu ka Leedus ja
Poolas. Sveits avaldas mõju Austrias. Põhja-Prantsusmaa katoliiklik; Lõuna-
Prantsusmaa luterlus (hugenotid)
annaabi.ee 
