Islami meditsiin keskajal
Ka arste oli nendes haiglates erinevatest religioonidest ja vähemusrahvustest, nt palju oli juute
ja kristlasi. Moslemi arstidelt eeldati ühesugust suhtumist ka vaeste ja rikaste suhtes, ravida
tuli diskrimineerimatult kõiki.
Moslemi haiglate eripäraks oli ka naispersonali pidamine, naised töötasid õdedena. Ka
esimesed naisarstid olid pärit keskaegsest islamimaailmast.
Moslemi arstide eetilised standardid pandi esmakordselt paika 9. sajandil Ishaq bin Ali
Rahawi poolt, kes kirjutas Adab al-Tabib'i (,,Arsti käitumine"), see teos oli esimene uurimus
meditsiinieetikasse. Ali Rahawi pidas arste ,,kehade ja hingede valvuriteks".
Esimene araabiakeelne meditsiinientsüklopeedia oli ,,Tarkuse paradiis" (,,Paradise of
Wisdom", ca 860), mis pandi kirja Ali ibn Sahl Rabban al-Tabari poolt ja see koosnes
seitsmest osast. See oli esimene töö, mis peale psühholoogia ja füsioteraapia ka pediaatriat ja
laste arengut
annaabi.ee 
