Kultuurigeograafia konspekt
Varasemalt olime maarahvas ja
kõnelesime maakeelt. Etnonüüme hakati kasutama siis kui taheti end teistsuguse kultuuri ja keelega
naabritest eristada. Maarahvaks olemisega kõrvuti kujunesid ühisel hõimupäritolul rajanevad oma
identiteediga inimkooslused. Enamasti oli ka eesmärk naabrit tögada ja seeläbi meietunnet tugevdada, siis
otsitakse põhjusti neist nähtustest, mis tunduvad teistsugused ja seega naeruväärsed. Nt Urvaste kihelkonna
rahavriided olid enamasti mustad nii kutsuti neid mustakesteks.
Mulk ja mulgid- Wiedemaani kohaselt on mulgid Tartumaale sisserännanud viljandimaalased. Võrulaste
naljatav nimetus viljandlaste kohta. Mulgimaa on kultuuriline piirkond Lõuna- Eestis, mis koosneb viiest
kihelkonnast (Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme). Ta oli kuni 19 sajandi lõpuni mulgi keele alusel
selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Erinevalt levinud