Cyrillus Kreek ja Mart saar (eluloode võrdlus)
a Sind surmani (L. Koidula)
· 1935.a Eesti muld ja eesti süda (L. Koidula)
· 1946.a Laul, helise (P. Rummo)
· 1961.a Lävel (E. Niit)
5.2 Cyrillus Kreek
Cyrilliys Kreegi looming paistab silma oma zanrilise mitmekülgsusega. Suurem osa Kreegi
loomingust, nagu ka Mart Saare puhul, on välja kasvanud rahvaviisidest. Neid mõlemaid
ühendab ka range vorm, sügav tõsidus ja põhjamaiselt karge loodusetunnetus oma teoste
loomises. Kreek on terve oma elu olnud väga pühendunud rahavaviisidesse. Ta on ka esimene
eestlasest helilooja, kes rahvaviisi ainelisi trükleid koostades on arvestanud viiside
territoriaalset kuuluvust.
Erinevalt Mart Saarest ei olnud Kreeksuuremat sorti improviseerija. Talle meeldis
komponeerida pikkadel jalutuskäikudel ja kõik hiljem kodus kirja panna. Lisaks
koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta
puhkpilliansambleid. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid plüfoonilste