Harilik tamm
Läänemeresoomlaste suuline traditsioon seostab tamme ja Kuradit järgnevalt. Nimelt
on mõlemalt poolt Soome lahte rahvasuust talletatud muistend sellest, miks tammel
talvel lehed küljes püsivad. Soomepoolne variant jutustab, et Kurat olevat kord läinud
Jumala käest paluma põrgusse uusi hingi. Jumal vastanud, et annab nende hinged, kes
surevad siis, kui puudel pole ühtegi lehte. Kuid samas andnud tammele käsu jätta
lehed talveks okste külge. Nii jäänud Kuradil hinged saamata. Eesti rahavasuu on
üldjoontes sarnasele loole lisanud lõppu veel täienduse. Kui Kurat kevadel lõplikult
taibanud, et ta hingedest ilma jääb, haaranud teda vihahoog. Põrguisand karanud
puudele kallale ja hakanud sellelt lehti maha kiskuma. Kõiki lehti polevat ometi
jaksanud ära katkuda. Sellest ajast olevat tamme lehed servast sakilised, otsekui
rebitud.
Vanakreeka pärimuse kohaselt olid tammed esimesed puud, mis pärast "suurt
veeuputust" jälle maa peal kasvama hakkasid