Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
talupoegade koormised ümber ning vähendati teokoormiste mahtu.
Suure katku (1710 1712) Eesti rahaarvu on hinnatud 150 170 000 inimeseni, kuid tänu
soodsatele tingimustele kasvas see kiiresti, ulatudes 18. sajandi lõpuks ligi 500 000 inimeseni.
Sisseränne polnud eriti suur, piirdus peamiselt Peipsi äärde liikuvate venelastega. Eestlased
moodustasid rahvastikust 90 95 %, sakslased 3 -4 %, rootslased 2 % ja venelased 0,5%.
Aadel moodustas rahavastikut 1 %, vabad mitteaadlikud 9% ja talurahvas 90 %; linnades elas
5 -6 % rahvastikust. 18. sajandi lõpuks oli Eesti ligi 40 000 talu.
Roseni deklaratsioon: Deklaratsiooni autoriks oli Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian
von Rosen. Deklaratsioon pärineb 1739. aastast. Roseni järgi oli siinne talupoeg pärisori,
mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. Nagu talupoeg ise,
kuulus ka tema maa ning vara mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi,
annaabi.ee 
