Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud
mis sisaldas sõjalist võimu. Vabariigi ajal oli kõikjal ametialal kollegiaalsus, st ühele kohale
määrati mitu isikut võrdsete funktsioonidega. Magistraadid olid kõikvõimsad kuid olid olemas
üsna tugevad võimu piiramise põhimõtted: kollegiaalsus ja ametite ajalisus ning veto õigus.
Magistraatide sisuline külg ilmnes neljas võimuavalduses: 1) õigus läbi käia jumalatega, 2)
õigus kokku kutsuda mitteametlikku rahavakoosolekut , 3) õigus välja anda edikte ehk
korraldusi ja 4) karistamise õigus. Magistraadiks saamiseks pidi olema rooma kodanik, mees-
soost ja kohtulikult karistamata.31
Magistraadid olid:
Kaks konsulit - kuninga asemel, omasid kõiki riigi juhtimise funktsioone;
Preetor - kohtunik, kes tegeles kriminaal- ja hiljem tsiviilasjadega;
Tsensor - riigikontroll, kelle ülesandeks oli: kodanike nimestiku koostamine varanduse