Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
mõju ulatus ka Läänemere piirkonda. Suhteid Rooma riigiga arendati kas
skandinaavlaste vahendusel lääne suunas või balti rahvaste vahendusel kagu
suunas mööda jõgesid Musta mereni. Kaubavahetusel oli tähtis roll seetõttu, et
meie maal ja selle läheduses leidus vähe metalle ja metallesemeid.
Alates 1. Saj. Toimusid Euroopas suured rahvaste ühinemised. Goodid
surusid slaavirahvaid põhja poole, mis omakorda sundis balti ja soome sugu
rahavaid liikuma ligikaudu nende praegustele asualadele. Tõenäoliselt seetõttu
hakkasid eestlased üle lahe siirdudes asustama Soomet. Läänemeresoome
ühiskeelest kujunesid üksikud keeled või keelemurded : liivi, lõunaeesti,
põhjaeesti, soome, vadja, vepsa.
330.a. Kuulutas Rooma keiser Constantinus Suur ristiusu riigiusuks.
Algusest peale püsisid erinevused õpetuses ja rituaalis riigi ladina keelt kõneleva
lääneosa ja kreeka keelt kõneleva idaosa kristlaste vahel.
annaabi.ee 
