tegemist devalveerimisega. Sukasääres hoitud raha said inimesed nädala jooksul vahetada vahekorras üks uus rubla kümne vana vastu. 1991. aastal toimus Eesti poliitilises elus taas suur muutus kehtestati vabariik. Otse loomulikult oli vaja vahetada ka raha. 1992. aasta 20. juuni rahareform Eestis taastas maksevahendina krooni. Uhked kupüürid tulid kasutusele Vladimir Taigeri kujunduses. Sularaha sai vahetada kaks päeva 727 rahavahetuspunktis üle Eesti, kus igale eraisikule vahetati ainult 150 krooni (1500 rubla). Tookordne rahareform oli otsustavaks sammuks Eesti majanduse lahtirakendamisel iganenud rublatsoonist, pani aluse Eesti edasisele majandusarengule ja avas ukse Euroopa majandusruumi. Olles 2004. aastal liitunud Euroopa Liiduga, oli järgmiseks sammuks euro kasutuselevõtt. Aastaid oli Eesti üritanud täita kriteeriume, et tõestada oma eurokõlbulikkust. 1. jaanuaril 2011.a hakkaski Eestis kehtima euro. Seekordne
vahetatakse üks kord kuni 1500 rubla vahetuskursiga 10 rubla = 1 kroon, hiljem (kuni 1.juulini) 50 rubla =1 kroon (RRK dekreetnr.030) . Rahareformi tehniline teostamine oli keeruline protseduur ning sellest võttis osa 16500 inimest ning seega võib Eesti rahareformi nimetada üldrahvalikuks ettevõtmiseks (J. Kelder, 1997, lk. 115). Minu küsitluses osalenud inimesed mäletavad rahavahetusest üsna vähe. Meeles on see, et raha sai vahetada elukohajärgsest rahavahetuspunktis isikut tõendava dokumendi alusel. Üldiselt toimus rahavahetus rahulikus ja tõsises meeleolu, mõningates kohtades kardeti ka, et kõgile raha ei jätku. Esimeste kroonide tulekuga valdas inimesi suur rõõm ja eneseuhkuse tunne kuid kindlasti ka väike hirm tuleviku ees. Esimestel päevadel püüti kroone võimalikult kaua alles hoida, et harjuda uute ja 10 korda väiksemate hindadega. Uhiuued rahad olid osa meie kultuurist, ajaloost ja kindlasti igaühele veel
annaabi.ee 
