Eesti raha 1918-2011
on riigisaladus. Tuli hakata mõtlema, kuidas raha rohkem kui miljonile inimesele kätte
jagada ning selleks moodustati rahavahetuspunktid sellise arvestusega, et üks
rahavahetuspunk teenindaks umbes 4000 rahavahetajat ning kokku moodustati üle Eesti
727 rahavahetuspunkti. Komitee Ülesandeks jäi määrata ka baaspangad ehk uued
pangaasutused, mille hooleks oli kroonivarude hoidmine ja laialivedamine
rahavahetuspunktidesse. Iga maakond pidi looma ja turvama 15-20 rahavahetuspunkti.
Oluliseks tööks sai ka elanikkonna nimekirjade koostamine, et teha selgeks, kellel ja
kus on õigus raha vahetada. Nimekirjade koostamisel võeti aluseks valimisnimekirjad,
kuhu lisati need, kes polnud veel valimisealised ning esialgsed täpsustused tehti ära
majavalitsuste ja külanõukogude abiga. Inimesed pidid ise nimekirjadest oma nime
olemasolu üle kontrollima ja nimekirjast väljajäänutele raha ei vahetatud. Nimekirjade