Kuid arvan, et sellega harjub päris kiiresti ära, sest Eestil ei ole esimene kord rahatähte vahetada. Pisut pahameelt võib veel valmistada see, et rahakotis ei ole enam nii palju paberraha vaid hulganisti münte. Kindlasti on võõras ka see, et kuupalga numbrid on tunduvamalt väiksemad ja pangaarve ei näita enam nii suuri summasid. Ning sellist rahasummat nagu 500 eurot oma kätevahel hoida, tundub pisut ebareaalne. Kuid arvan siiski, et Eesti rahvas suudab rahavahetusega hakkama saada ja loodetavasti parandab eurole üleminek majandust märgatavalt. Tubli ja areneva riigina peame oskama muudatustega kohaneda ja nendega hakkama saada.
Tallinn 2011 SISUKORD Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh 2 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. Eurole üleminek ei peaks muutma inimeste igapäevaelus põhimõtteliselt midagi muud, kui et üks vääring asendub teisega. Tegemist ei ole mitte rahareformi, vaid rahavahetusega. Kuid teiste riikide kogemus räägib, et pärast euro kasutuselevõttu suurenes sularaha võltsimise, petmise ning inimliku eksimuse osakaal. Teostades ostud kauplustes, igaüks võib sattuda ebameeldivasse olukorda seoses raha tagastamisega. Vaatluse eesmärgiks on jälgida poodides inimesi, kes maksavad ostude eest. Kas nemad vaatavad kui palju peavad tagasi saada või mitte, kes need on ja mis ostud teostavad? Järgnev töö sisldab andmeid kasuatud
annaabi.ee 
