võttis ning võitis need kõik (Lehiste, K., Miitel, M., Smirnov, G., 2016). Apteeker ja meister Leung Jan kaks esimest õpilast olid tema pojad Leung Tsun ja Leung Bik. Leung Jan'i apteegi vastas oli rahavahetaja tööpunkt. Selle omanik Chan Wah Hiina võitluskunst Wing Tsun Shun tahtis õppida kung-fu'd õigelt kung-fu meistrilt. Ta oli jälginud ja imetlenud apteekri kung-fu oskusi. Apteeker Leung Jan keeldus rahavahetajat oma õpilaseks võtma, kuid viimane käis salaja õppimas, kui Leung Jan õpetas oma poegasid. Ühel korral jäi ta vahele. Apteeker Leung Jan'i poeg Leung Tsun otsustas selgusele jõuda, mis tasemel rahavahetaja on. Nad astusid kontakti. Võitlus lõppes apteekri Leung Jan'i lõhutud lemmik tooli ja rahavahetaja võiduga. Kui Leung Jan sellest teada sai, siis palus ta poegadel kutsuda rahavahetaja Chan Wah Shun'i enda juurde ja palus tal oma oskusi demonstreerida. Nähes noormehe võimeid,
Komitee võttis vastu kolm otsust, mida nimetati Rahareformi Komitee dekreetideks. Nendes olid sätestatud reformi läbiviimise üldalused ja ettevalmistusplaan. Samuti oli kohustus moodustada rahareformi piirkondlikud komisjonid ja informatsioon reformi ettevalmistamise kohta on riigisaladus. Tuli hakata mõtlema, kuidas raha rohkem kui miljonile inimesele kätte jagada ning selleks moodustati rahavahetuspunktid sellise arvestusega, et üks rahavahetuspunk teenindaks umbes 4000 rahavahetajat ning kokku moodustati üle Eesti 727 rahavahetuspunkti. Komitee Ülesandeks jäi määrata ka baaspangad ehk uued pangaasutused, mille hooleks oli kroonivarude hoidmine ja laialivedamine rahavahetuspunktidesse. Iga maakond pidi looma ja turvama 15-20 rahavahetuspunkti. Oluliseks tööks sai ka elanikkonna nimekirjade koostamine, et teha selgeks, kellel ja kus on õigus raha vahetada. Nimekirjade koostamisel võeti aluseks valimisnimekirjad,
annaabi.ee 
