Richard Wagneri referaat
vajaduseks. Ta lasi Wagneri üles otsida ja enda juurde tuua.
Helilooja asus elama kuninga poolt kingitud villasse Münchenis. Valitseja määras
suuri summasid Wagneri võlgade tasumiseks ja elujärje sisseseadmiseks. Siin tõi
Wagner 1865. aastal lavale omaooperi "Tristan ja Isolde".
Ent peagi algasid heliloojavastased intriigid. Mitmed õukonna kirjanikud
kunstnikud ja muusikud polnud rahul valitseja armulikkusega Wagneri suhtes.
Kuningat süüdistati riigi rahatuuldeloopimises. Wagner pidi lahkuma. Taas asus
ta elama Sveitsi.
1869. aastal heitis Wagner teist korda abielusse Bülow' suure klaverimängija
lahutatud naisega.
Linnaks, milles möödusid helilooja viimased eluaastad, oli Bayreuth. Siia lasi
helilooja ehitada oma ooperite lavastamiseks suurejoonelise teatri. Ürituse
eesotsas olid Wagneri talendi austajad. Mitmes riigis tekkisid Wagneri ühingud,
mis olid rahakorjamise initsiaatoreiks.
1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed
annaabi.ee 
