Teovõime piirid on ajale jalgu jäänud
seadusliku esindaja nõusolekul[2].
Raha pole ainus, millega seadus piiratud teovõimega lapsi „karistab“. Tundes ennast juba piisavalt
suurena, ei arva lapsed, et koolis on vaja käia või õhtul ei tohiks kaua õues olla. Ma arvan, et siinkohal
võib seadusele viltu vaadata, sest selle vanusegrupi juures kerkib esile veel üks õigus. Nimelt tohivad
14-aastased olla seksuaalvahekorras. 14-aastane ei tohi hilja õues olla ega kaasas kanda suurt
rahasummatki, kuid tohib alustada seksuaalelu. Sellisest vaatenurgast on selles vanuses laps seaduse
kohaselt juba üsna otsustusvõimeline, kuid sellegi poolest enda tegude eest veel vastutama ei pea. Alles
16-aastaselt peab laps hakkama osaliselt vastutama oma tegude eest. Mina arvan, et kui seadused on nii
halvasti koostatud, siis laps tunnebki, et teatud piirid on ülekohtused.
Kokkuvõtteks võib järeldada, et ajale jalgu jäänud teovõime piirid on pigem nende arvamus, kellele