Euroopa Liidu naabruspoliitika
seda teeb ka idapartnerlus selle osispoliitikana. Seega ei saa
partnerlusriikide erinev suurus ja ajaloolis-kultuuriline taust siin
takistuseks olla. 2) Mis puutuib liitumisperspektiivi puudumisse ENP
sihtriikidel, siis tähtsam kui liitumisperspektiiv peab olema sihtriigi
veendumus eurointegratsiooni õigsusesse ja pühendumus reformidele,
mis viivad sihtriigi vastavusse EL-i liikmesriigile esitatavaile nõuetele. 3)
Mis puudutab idapartnerluse rahastusse, siis on seda pidevalt
suurendatud. Aastaiks 2014-2020 on ENP-le eraldatud üle 15 miljardi
euro, millest vähemalt pool summat suunatakse ENP idapartnerlusele.
Venemaa on aga sügava majanduskriisi tõttu pidevalt vähendanud oma
abi enda lähimaile partnerriikidele SRÜ-st. 4) Mis puudutab
idapartnerluspoliitika bürokraatlikusse, siis tuleks seda puudust vaadelda
laiemas kontekstis, mis eeldab, et Brüsselil on vaja üldse teha
annaabi.ee 
