kontekstualiseeritult. Eesmärk on aru saada, kuidas mingi olukord just sellisena sellises sotsiaalses raamistuses kujuneda sai. Eestis töötavad Briti tuttavad juhtisid uurija äsja alanud programmi juurde, mille eesmärk oli vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogukonna elavdamise kaudu ning viibis asjassepuutuvatel programmi kohtumistel ja üritustel nii kohalikul, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Intervjueeriti eksperte rahastavate, administreerivate ja rahastamist vahendavate institutsioonide esindajatega, uurides nende arusaamu programmi ja selle protsesside, protseduuride ja ürituste kohta. Välitöö paigaks valiti kaks küla Põlva maakonnas. Veedeti väga palju aega vallakabinettides, tuhnides vallastatistikas ja lobisedes töötajatega. Külades alustati vaatluste kõrval elulugude kogumisega. Küladel ja programmil oli vähe kokkupuuteid, mis suurendast uurija soovi seda vähest põhjalikumalt mõista
karjääriteenuseid. Oluline on ka noorsootöö ja mitteformaalne haridus. Üldhariduses on vajalik lisaks faktiteadmistele järjest enam arendada loovust, ettevõtlikkust ning kujundada teisi õpilaste sotsiaalseid võtmepädevusi. Mõlemad eesmärgid on minu arvates saavutatavad, sest Eestis on pikemas perpektiivis hariduspoliitika peamiseks suunaks kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja riigi poolt rahastavate kõrghariduse õppekohtade arvu suurendamine, lisaks on Eestis kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal viimase 10 aastaga oluliselt suurenenud. Olgugi, et kõrgharidusega rahvastiku osatähtsuse kasvukiirus ei vasta kavandatud eesmärgile, on see aastaks 2020 saavutatav tänu haridusreformidele. Minu arvates on “Euroopa 2020” kasulik strateegia kõikidele Euroopa riikidele ning ka teostatav. Selle strateegiaga liigume me kõik üheskoos parema
annaabi.ee 
