Keskaja majandusajalugu
hõbemündid.
6ndal sajandil olid käibele jäänud kullast tremissid, mis kaalusid 1.5 grammi. Veidi
vähem, 1.3 grammi kaalusid sillingid (vastas 20 odratera raskusele). 7ndast sajandist
tulid käibele hõbedast pennid (hõbedenaarid). Kulla ja hõbeda väärtussuhe oli keskajal
1:12 ning seetõttu võrdus 12 penni ühe kuldsillingi. 20 sillingit moodustasid naela.
Karl Suure rahasüsteem: 793. aastal reformis ja ühtlustas Karl Suur Frangi riigi
rahasüsteemi, kehtestades rahastandardi, mille järgi üks Frangi hõbenael (408 g)
võrdus 20 sillingi ehk 240 penniga.
Rahahalvendus
Kuna münte polnud millestki teha, sest oli kulla ja hõbeda puudus, halvendasid
valitsejad münte, mis olid väga väikese hõbeda sisaldusega. Neid münte võib nimetada
ka mustadeks müntideks.
Vähehaaval hakkas müntide kaal vähenema ning et jätta mulje, et mündid on siiski
täisväärtuslikud, hakati nende paksust vähendama. Mingi hetk muutusid münditoorikud
annaabi.ee 
