Koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus ja riigieelarve seadus. Kõige tähtsaim roll eelarveprotsessis on rahandusministeeriumil. Algul koostatakse riigieelarve aluseks olev seadus järgmise nelja aasta kohta. Peale seda kogub rahandusministeerium kokku ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei järgmise aasta täpsustatud eelarvetaotlused ning alustab augusti alguses ministeeriumidega läbirääkimisi parimate rahastamislahenduste leidmiseks. Lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigieelarve seadusest ja rahandusministri riigieelarve koostamise alasest määrusest, esitavad põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid rahandusministeeriumile järgneva aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid. Eelarveprojektide esitamise järgselt analüüsitakse neid rahandusministeeriumis. Rahandusministeeriumis hinnatakse lisaks aastate
alustatakse koheselt peale riigi eelarvestrateegia vastuvõtmist Vabariigi Valitsuses maikuu lõpuks. Juuni- ja juulikuu jooksul kogub Rahandusministeerium ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei riigi eelarvestrateegiast lähtudes koostatud järgmise aasta eelarveprojektid kokku. Peale eelarveprojektide esitamist analüüsitakse neid Rahandusministeeriumis ning alustatakse ametnike tasandil läbirääkimisi parimate rahastamislahenduste leidmiseks. Augusti lõpus valmib Rahandusministeeriumis igal aastal suvine majandusprognoos, mis annab eelarvele lõplikud piirid. Prognoosi valmimise ja ministeeriumide vaheliste läbirääkimiste järel leiavad augusti lõpul-septembri algul aset ka rahandusministri juhtimisel toimuvad ministrite tasandi läbirääkimised. Peale ministrite tasandi läbirääkimisi esitab Rahandusministeerium esialgse nägemuse riigieelarvest
annaabi.ee 
