raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7. Adratalupojad olid talupojad, kelle põhiliseks tööks oli adramaa korras hoidmine, omasid ühte või mitut adrmaad 2) maavabad talupojad - talupojad kellel olid enda talud ja kelle ainsa maahärra käsul sõjaväkke minemine. 8.Talupoegade olukord keskajal halvenes. Koormisteks olid palgivedu, teotöö ja loorusrent mis hiljem muutus raharendiks. Elatust said enda töö pealt ja saagilt. Õiguseid oli vähem ja kehtestatud sunnismaine pärisorjus. Eluolu oli halb(orjus) elasid mõisades kus töötasid. Riided olid tavalised, keskaja inimese omad ja söödi omatoodangut. 9.10. 11. See edendas majandust ja kaitses kaupmeeste vara varastamise eest. 12. Tsunft tegutses skraa käsikirja all ja oli teine kõige mõjuvõimsam linnavalitsuse osa kuid eestis oli tsunfte ainult 2 ja need olid mittesakslaste tsunftid ja saklaste tsunftid.
26. märts 1819 Liivimaa kubermangus Pärisorjusest priiiii!!! Perekonnanimed Mõisnik pidi loomuma õigustest talupoja üle Talupoeg rentis maad rendilepingud koormiste asemel võis kubermangu piires mõisast mõisasse trippida teoorjuslik mõisamajandus OV sõltus mõisnikut - 1849/ 1856 seadused talupojad said maa päriseks osta teoorjus raharendiks mõisapõldudel palgatöölised - Talupoja kohustused mõisale: teotöö, naturaalandam, maksud riigile: pearahamaks, negrutiandmise kohustus, sõja ajal teenistus maakaitseväes kirikule: kirikumaksud kogukonna ees: teede korrashoid, koolid, magasiait - 1863 - passid ehk sai trippida linna ja üleüldse Venemaa piires - 1866 - vallareform ehk vallavalitus ja vallakohus polnud mõisniku võimu all wow
annaabi.ee 
